Homme arutab riigikogu, kas anda Kreeka kolmanda abipaketile nõusolek või mitte. Abipakett on 85,5 miljardit eurot.

- Raskustes Kreeka ootab abi. Parlamendivalimised 2015 kevadel.
- Foto: Andras Kralla
Reede õhtul kiitsid eurotsooni rahandusministrid heaks kolmanda abipaketi Kreekale ja homme otsustab riigikogu, kas Eesti annab sellele nõusoleku või mitte. Plaanitava abipaketi suurus on 85,5 miljardit eurot, mis jaotatakse kolme aasta peale. Koos Kreeka enda osalusega, mis on pisut üle kaheksa miljardi euro, kulub riigi majanduse taastamiseks programmi järgi 93,7 miljardit eurot. Umbes 54 miljardit abipaketist moodustavad varasemate laenude tagasimaksed ja intressimaksed. Laenude kaalutud maksimaalne pikkus on 32,5 aastat.
Programmile eelnevad paljud reformid ja eeltegevused Kreekas – näiteks pensionireformid, üksikisiku tulumaksu reform, maksubaasi laiendamine, maksumäärad kasv ja erandite vähendamine. Viimase alla kuuluvad näiteks saarte käibemaks, põllumeeste kütuseaktsiis ja tulumaks ning laevanduse erirežiim.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik märkis, et senimaani on Kreekale uue laenu andmist kritiseeritud nii, et jäetakse osa olukorrast analüüsimata. Näiteks on tema sõnul Kreeka mõni aasta tagasi võlakoormust vähendanud ja olukorda stabiilsemaks muutnud. Samuti olid tema sõnul Kreeka kolmanda kvartali tulemused paremad, kui arvati. Peale selle on oluliselt vähenenud Kreeka valitsuse roll majanduses, mis on Sääliku sõnul hea märk.
Eesti kohustuste maht Kreeka abistamisega rahandusministeeriumi teatel ei suurene. Programmi toetas ka rahanduskomisjon, mille esimees Remo Holsmer teatas, et Eesti toetab Kreeka püüdlusi eelarvepoliitika jätkusuutlikumaks muutmisel. "Me ei näe võimalust, et Kreeka võlga vähendatakse või maha kirjutatakse," ütles ta.
Homme riigikogus hääletusele mineva abipaketi vastu on Vabaerakond ja EKRE.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!